Eelmine nädalavahetus olin Londoni asemel hoopis Berliinis, sest kui sul on tööl kaks ägedat bossi kes selliseid asju korraldavad, siis ei ole muud kui kohver kokku pakkida ja lennukile astuda. Reede hommikul ajad tööl igasuguseid asju ja siis õhtul oled Berliini bierstube's ja rüüpad Weissbier'i. Nii et not bad. Tegelikult ma siin nüüd kõike ümber jutustama ei hakka, vaid ütlen ainult nii palju, et arhitektuuribüroole kohaselt oli rõhk majadel ja neid annab seal analüüsida lõpmatuseni. Berliin on vist ainuke linn kus ma käinud olen kus linna ajalugu on näha ja katsuda. Võibolla seda on kergem tunnetada ja tajuda, sest kõik need sündmused ei ole mitte sajandite vaid paarikümne aastat tagused. Alates kvartali - suurustest uusehitise aladest kuni pommikillu jälgedega hooneteni, saab seda ajalugu praktiliselt katsuda. Sellised kohad nagu täiesti võrratult konserveeritud Neues Museum (eksponaate ma põhimõtselt ei vaadanud üldse, sest arhitekti-konservaatori tiim Chipperfield ja Hapard olid millegi täiesti uskumatuga hakkama saanud!) ja varemena säilitatud Kaiser Wilhem Kirche räägivad enda eest. Ja muidugi on sind iga nurga taga ootamas selliste kuulsuste nagu Norman Fosteri, Frank Gehry, Mies van Der Rohe, Daniel Libeskind'i ja David Chipperfieldi statement'id. Nii et igav juba linnatänavatel kõndida ei ole kui superstaarid iga nurga taga ees ootavad. Ja siis on muidugi veel kurikuulus Berliini müür mille tükke, sõna otses mõttes saad postkaardi kujul sõpradele saata kui tahtmist on. Igastahes väga vägev käik oli ja kindlasti tuleb tagasi minna, sest pooled kuulsused jäid nägemata, rääkimata bierstube'dest. Paar klõpsu ka.
