Eva & Inglismaa

Need pausid siin kirjutamiste vahel kipuvad aina venima ja venima ja mul on tegelt niii palju blogipostituste mõtteid, mis ma tahan kõik ära teha aga kuidagi selle aja leidmisega on probleeme. Seekord selline pildine overview jaanuari eelviimasest nädalast: 

Teisipäev, kell on 8:45 ja ma kiman rattaga kooli poole ja 5-6 minuti pärast lukustan ratta King's Manori ette ja sammun sellise iluduse alt loenguruumi poole.
Sellest restaureerimisest/ rekonstrueerimisest tuleb kindlasti üks pikem postitus ka. Ausalt öeldes, nii nagu meie EKA rebasevandes kirjas oli - ilmselt tabab neid restauraatoreid Ruskini needus!

Loengud läbi, kätte on jõudnud teisipäeva õhtu ja me istume Emmaga rongi peale, et sõita Leedsi James Arthuri kontserdile. Ühesõnaga - ülivinge oli, kuigi peab tõdema, et tänapäeva konsterdipublik on suht kummaline, sest poolel saalil oli nutitelefon taeva poole sirutatud ja mul on selline tunne, et nad nägid seda kõike läbi oma suurepärase 4 tollise ekraani... Konsterdielamus missugune, võibolla oleks ka pidanud proovima ?

Ja märkamatult on kätte jõudnud kolmapäev! Hommikul loeng "Issues in Conservation", kus oli juttu energiatõhususest ja kus loengut andis üks Šotimaal töötanud energiatõhususe spets, kes nägi kahtlaselt Targo Kalamehe moodi välja (kes ei tea, siis tema oli meie ehitusfüüsika õppejõud restkoolis). Nii et mul oli loengu lõpus kibe tahtmine küsida, et kas ta on äkki kuidagi kaugelt sugulane :D (ma siiski hoidsin ennast tagasi).
Aga kolmapäeval oli mul jälle au Leedsi sõita, seekord väga asjalikel põhjustel- käisin National Insurance numbrit tegemas, mis tõlkes oleks midagi isikukoodi sarnast. Ilmselt tuleb sellest ka pikem jutt kui see mul ükskord käes on, aga tuleb tõdeda, et see asjaajamine neil seal büroos on küll eelmises sajandis kinni- käsitsi avalduste täitmine, tindipadjad ja templid jne. Natuke koomiline. Aga see "intervjuu" sai kuskil 10 min tehtud ja siis oli tagasi Yorki. Ahjaa, Primarkist aka alla £10 poest, käisin ka läbi. Ja see teine pilt siin selle paberi kõrva on üks Leedsi uhkemaid ajaloolisemaid hooneid. 19. sajandi lõpus ehitatud galerii on kaubanduskeskuseks ümber tehtud. Tuletas Milaano oma meelde. Õhtul veel väike istumine kursakaaslastega Last Drop Inn'is, seekord jäi klõps tegemata.


Reedel oli Jaanikaga ja tema kursakaaslastega pidu ja pillerkaar, sest neil on täna ametlik lõpetamine (that's me next year, nii et pange kuupäev kirja!) Sõime jaapani riisipalle, oakrõpse ja jõime ploomilikööri mis üks jaapani tüdruk oli kaasa toonud. Superhead toidud olid! Pärast läksime väiksele pubituurile, mis lõppes hoopiski ühes Yorki itaalia restoranis (mitte Jamie seekord). Aga restoran ise on hoones, mida kutsutakse Assembly Room'iks. Ehk siis 18. sajandil toimusid siin suures saalis, kus praegu on resto, suured ballid ja peod. Setting oli igastahes küll väga võimas ja toit muidugi ka- gnocchi con prosciutto seekord siis.

Mis saab siis kui panna üks prantsuse, saksa ja eesti tudeng ühte kööki toimetama?

Vastus on lihtne (ja maitsev)- saab head ja paremat ja kõhu korralikult täis. Ehk eile õhtul otsustasime alustada (loodetavasti traditsiooniks saavate) laupäevaste kokandusõhtutega. Ega nüüd mingit väga peent ja luksuslikku gastronoomiat ei teinud ja igasugused konnakoivad ja veise sisefileed jätsime poodi. Seekord läks tegemisele Normandia lahtine pirukas ja Milopita. Milopita on Kreeka keeksilaadne õunakook mille põhiline erinevus eesti õunakoogist on, et või asemel käib seal oliiviõli ja seda konkreetselt kruusi kaupa. Aga vahe missugune!

Normandia pirukas oli täpselt sama lihtne kui õunakook. Ehk siis põhjaks tavaline muretainas, kuigi Emma oli selle kuidagi eriti meisterlikult teinud (Normandia juured, mis siin imestada), õunad põhja (jah, õunad, ma olin natuke skeptiline alguses, couldn't have been more wrong!) Vormi sisu täitiski ära u. 1/4 õunu, 2/4 sibulat ja 1/4 peekonit. Ja siis muna ja creme fraiche' kaste peale visata ja kogu kupatus ahju! Easy- peasy, kergem kui muna keetmine, sest me kõik teame kuidas see mul paarilgi korral on lõppenud...

Igastahes tund aega hiljem oli ainult nohin ja mõmin. Ma arvan, et see räägib iseenda eest :-)
Kindel on igastahes see, et need retseptid lähevad korduvkasutusse! Seekord oli siis Prantsuse ja Kreeka köök, järgmine kord Eesti köök- sült ja hapukapsas- kuigi peab ütlema et Marit ja Emma polnud väga vaimustatud sellest mõttest.

Head ilastamist!

Ahjaa, õunakoogist jäid seekord kahjuks pildid tegemata, sest kellel siis enam oli aega fotokat kätte võtta....käed olid täis juba ju- ühes veiniklaas ja teises kook :-)

Väike teaser siia, varsti tuleb jutt ka juurde ;-)

Kiire suts ja valmis eks? Mis see Tallinna ja Manchesteri vahemaa siis ära ei ole, eks. Aga tegelt jätkus reisimist 24 tunniks. Marsruut siis järgmine:

Kodu- Tallinna bussijaam- Tartu bussijaam- Riia lennujaam- Manchesteri lennujaam- Manchesteri lennujaama Station- Manchester Picadilly ümberistumine- suur segadus, sest et asja põnevamaks teha oli minu Yorki rong tühistatud- istun suvalise rongi peale, mis sõidab Yorki suunas- 16 PM touchdown in York.

Lõpp hea kõik hea.
Nüüd jalgratta šopingule!