Eva & Inglismaa

Dear York, 

I am writing to let you know that you are an awesome city and I absolutely adore you. Those two and a half months have flown past so quickly and it feels like it has only been 2 weeks. I regret to tell you that I am leaving for the Holidays, but I will be back next year and ready for new adventures.

Till our next meeting.

Best wishes, 
Eva

Ja kuna ma siin postituste lainel juba olen, siis natuke Yorki jõulumeeleolu ka teile :-)

Täna täpselt kell 12:00 andis kogu Yorki ülikooli arheoloogia osakonna konserveerimistudengite armee ära oma uurimustööd ja esseed, mis omakorda tähistas selle semestri lõppu. Viimase kahe nädala jooksul oli nii King's Manor kui ka campus'i raamatukogu väga kodsueks saanud ja ausalt nüüd ongi juba natuke imelik tunne, et täna ei pidanudki raamatukokku tormama. Kuigi peab mainima,et raamatukuhi mu laua peal on endiselt aukartustäratav, eriti tore saab olema see kuidas ma nad kõik sinna raamatukokku tagasi tirin. Peaks vist kolimisauto võtma...

Igastahes, pärast tööde äraandmist pidi ju ennast kuidagi premeerima ja ega väga kaua ei pidanud mõtlema, sest siin Yorkis on ju selline suurepärane koht nagu Jamie restoran. Suurepärane on ta tõesti, suure algustähega ja kerge lõunaeine minestrone supi, šokolaadi brownie ja mojitoga oli just see, mida oli vaja! Until our next meeting, Jamie...*

* Ja jah, see on quote LOTR'ist, häälestan ennast juba Hobbit'iks ilmselgelt..

1. Mini Cooperitite kontsentratsioon Yorki linnas on märgatvalt suur. 

2. Krõpse süüakse toidu alla ja peale ja muidugi kõrvale ka ja loomulikult kui sa tahad poest osta endale võileiba, siis kõige odavam tuleb ikka nii, kui sa haarad mini Coca ja chipsi paki ka kaasa.
3. Jalgrataste küllus Yorkis, mis tähendab, et tänaval võib näha väga erinevaid sorti jalgrattaid: ühesrattalisi, kaherattalisi, kolmerattalisi, mitme inimese jalgrattad (4 inimese oma on praegu rekord), ees- ja tagakorviga jalgrattad, kus tavaliselt istub sees kas koer või laps jne jne...


 4. Kõik toimetused tuleb 17:30 valmis saada, sest pärast seda lähevad kõik poed ja restoranid ja kohvikud Yorki kesklinnas kinni!

5.  Ja finally...täiesti suvalised inimesed pöörduvad sinu poole sõndadega: sweatheart, love, darling, my dear jne...kõigest üks suur viisakus, mitte et see kuidagi imelik oleks.

Kuna mul siin viimase nädala jooksul on olnud pidevalt jooksmine raamatukogu- lonegute ja raaamtukogu vahel, siis väga kuskil gurmeekohtades sööma ei ole sattunud. Tegelikult, ega ei ole väga kaugelt vaja otsida, sest meie kohalikus King's Manori kohvikus leiab kõik need kõige inglaslikumad söögid. Üks näide: tegemist on kartuliga, mis on üle puistatud Cheddari juustuga. Tegelikult need täidisevariandid ei piirdu ainult juustuga, väga populaarsed on ka oa, tuunikala, ja hakkliha täidised. Kogu seda kupatust kutsutakse jacket potato'ks ehk ümbertõlgituna lihtsalt küpsetatud kartul. Ausalt öeldes mulle kui eestlasele, kes on harjunud kartuli kõrvale lisaks veel 3-4 asja taldrikule kuhjama (olgu siis sealiha, juurviljad, kaste vms) on see ikka suhteliselt kummaline roog. Aga kartul on enam- vähem väikse kapsa suurune, nii et kõhu saab täis küll. Ja loomulikult käib sinna juurde üks korralik tassitäis teed.

See on lugu Eva rahakotist ja tema seiklustest ühel sombusel ja pimedal kolmapäeva õhtul Yorkis:

Leidsin netist ühe lehe, mis reastab igasuguseid kummalisi põhjuseid miks York on üks ülivinge koht kus elada. Ma natuke kohandasin seda listi ja siin on minu 7 põhjust, miks York on üks ägedamaid kohti kus elada: 
1. Keskmaa & kesktee ehk York asub täpselt East Coast Main Line'i peal (632 km pikkune raudteeliin Londoni ja Edinburghi vahel), mis tähendab et Inglismaa roadtripi on naeruväärselt lihtne korraldada- lihtsalt hüppa rongile! (note for future ;-) 

2. Kuum & külm ehk York asub kohas, kus on ette tulnud (ja tuleb ka tulevikus) nii troopilisi kuumalaineid kui ka laia lumesadu. 

3.Linnamüür, millel lisaks niisama ilusaks olemisele on ka väga praktiline tagamaa. Nimelt kui sa juhtud mingil põhjusel linnas ära eksima, siis mingi hetk sa põrkad ikka vastu linnamüüri, nii et tegelikult siin ära eksida väga ei ole võimalik. 

4. Tänavanimed- alguses võib natuke tricky olla, aga tegelikult on asi suht lihtne: 


samas mõned tänavanimed on siin üsna erilised: 

Kui tavaliselt öeldakse, et need järjed või sequel'id originaali üle ei trumpa, siis "Sünnipäev II" on sellele küll pagana lähedal. Kõik see kilkamine, naer ja ohkimine oleks ilmselt mu korterinaabritele suhteliselt kummaline tundunud kui nad too päev oleks kodus olnud, aga seekord jäid nad sellest kuuldemängust ilma. No ega siin pikalt väga midagi seletada ei olegi, annab ainult imestada kui  ägedad sõbrad mul on. Pilt ju ütleb rohkem kui sõna, nii et siit siis väike pilt ka sellest mis ühel teisipäeva pärastlõunal Mill Lane'i ühes korteris toimus.

Olid ühed ütlemata ägedad kolm päeva ja kui nüüd päris aus olla, siis pühapäeval, ametlikult päeval, see olemine enam nii kraps ei olnud. Aga selle asemel, et siin kõike väga detailselt kirjeldama hakata (ja ega vist pole kõike vaja ka...), panen hoopis siia rea märksõnu, mis loodetavasti ka paari aasta pärast kui ma siia bloginurka peaks sattuma, kõike seda vahvust meelde tuletavad (vihjeks segaduses olevale "tuleviku- minule", jada on kronoloogilises järjekorras). Ülejäänud lugejatele on see ilmselt suhteliselt mitte-midagiütlev, aga scroll'ige siis allapoole ja vaadake vähemalt Jamie resto toidupilte :-)

EstSoc'i Social, must leib ja muu kange kraam, näomaalingud, pubituur, the Willow tants & trall, Jamie juures, mereanni pasta ja sidruni-beseekook, supervahva seltskond, kirjad ja kingid kodust, kommiuputus, kakao ja vahukommi- brownie, piparmündišokolaad, virtuaalne küünalde puhumine, päike ja kõrvuni naeratus.

Panime pühapäeval eestlased ja kõik pühendunud Eesti fännid mööda Yorki linna ringi jooksma, kollaseid linte ja punase kirjaga ümbrike otsima. Jutt käib aaretejahist, mille me Jaanikaga see nädalavahetus kokku panime: 20 punkti, 16 küsimust, 16 tähte ja üks destination, milleks üllatus- üllatus oli üks linna pubidest. Nii et aaretejaht siinkohal tähendas pigem pubijahti, kus sai pärast 2 tundi mööda linna ringi siblimist lõpuks maha prantsatada ja võtta üks pint. Kokkuvõttes igati success! Muide, käidi välja idee, et peaks copyright'i peale panema, sest osavõtjad vähemalt olid ühel nõul, et tegemist on parema ajaviitega kui paaritunnine eksursioon vihmavarju vibutava giidi saatel, kes keset Shambles'it proovib tuuritajatele selgeks teha, mis selle tänava rentslites keskajal vee asemel voolas. Kõik vihjed ripuvad veel üleval (ma arvan), nii et kes soovib ex prompt aaretejahti teha ja on juhuslikult Yorkis, siis Lendal Bridge'ilt tasub esimest vihjet otsida ;-) Tore päev oli.

Ma ei tea miks, aga inimesed on mulle täna juba vähemalt kümnel korral soovinud "Happy Halloween" nagu oleks jõulud või midagi. Väga kummaline. Ja kuigi see tähistamine ei ole siin nii "over the top" kui Ameerikas, kus kohati tavalisest elumajast saab tondiloss,  aerosoolpudeli- ämlikuvõrkude, plastmassist nahkhiirte, kapist välja hüpavate luukerede ja irvitavate kõrvitsadega, on siiski näha, et seda päeva võetakse siin ikka kohati päris tõsiselt. Eile koolist koju tulles lookles kostüümipoe saba oma paarkümmend meetrit mööda Goodramgate'i tänavat ja loomulikult on iseenesestmõistetav, et igas supermarketis on eraldi riiulivahe Halloweeniga seotud nänni jaoks. Täna jalutas mulle vastu paar miniatuurset luukere ja nõida ning kommiämber käes tormas minust keebi lehvides mööda Batman. Seega mõtlesin, et (uue) Inglismaa elanikuna, ei saa ma seda päeva lihtsalt ignoreerida, vaid pean ikka mingi sissekande siia tegema. Eelmine reede oli meil MovieSoc'iga "horror"-teemaline filmiõhtu ja sissejuhtava filmina vaatasime lühifilmi ühe kõrvitsa elust. Nõrganärvilistele ei soovita!

Kuna ma olen täna juba postituste lainel, siis ma panen selle listi ka siia kirja. Suure tõenäosusega pole see lõplik ja ilmselt aasta lõpuks võiksin ma välja anda raamatu "1001 weird things in Britain" Pange tähele, bestseller saab sellest. Aga asja juurde:

1. Kuuma & külmaveekraanid on eraldi
Sul on kaks varianti, kas keedetud teevesi või Arktika jääsupp. Täpne tehnika kuidas sellise olukorra puhul toimida on veel välja selgitamisel.

2. Muru on igalpool VÄGA roheline
Mina ei tea, mis nad selle muruga teevad, aga see on täiesti uskumatu mis värvi see muru siin on. Kolm varianti- spreivärv, lambad või mu silmade saturation on väga kõrgeks kruvitud. 

 3. Puuduvad sebrad
Muidugi ei mõtle ma siinkohal neljajalgsete mäletsejate puudumist, vaid ülekäiguradade defitsiiti ehk kui ei eksisteeri fooriga ülekäigurada, siis saab tee ületamine igale jalakäijale takistusrajaks.

4. Arstiravimeid müüakse tavalistses toidupoodides
Apparently, see pidi mujal Euroopas suhteliselt tavaline olema, kuid siiski on see mulle veel kuidagi ootamatu, et hambaharjade valiku juurest läheb poeriiul sujuvalt edasi Ibumetini, Coldrexi ja igasuguste muude medikamentidega.

5. Bussi saab sisse ja välja ainult ühest uksest
Sellele puntile lisandub veel kaks alapunti:
5.1 Bussipiletit saab osta ainult bussijuhi käest ja tavaliselt on kesklinnast pealetulijaid kuskil 20 ringis, kes igaüks ostavad endale eraldi pileti, mis tähendab bussigraafiku sujuvat vabatõlgendamist +/- 15 min ulatuses.
5.2 Bussis ongi ainult ÜKS uks, nii et enne kui sa närviliselt bussipeatuse mahamagamise ärevuses ukse poole liigud, saab rahulikult veel paar sõna bussijuhiga rääkida.

6. Inimesed käivad ka +10 kraadiga nagu nad oleksid Egiptuse rannapuhkusel
Ja mina arvasin, et ma oln karastunud põhjamaise kliimaga...

7. Prügikasti otsi kui nõela heinakuhjast
Mulle on tunne, et terve Yorki linna peale on 5 prügikasti ja üks neist asub mul kodus.

8. Riietuskabiine pole poodides
Tegelikult seda väidet ma siiski kõikidele poodidele laiendada ei saa, kuid siiski on jäänud silma mõned kohad, kus tundub, et toimub selline ekpress-shopping: krabad hilbu, maksad ära, kodus proovid.

9. Toidu- lähendane toode?
Mikrolaineahi on täiesti essential kui Inglismaal elada, sest see külmutatud toidu sortiment siin poodides võtab ikka sõnatuks küll. Külmutatud pastadest kuni kaerahelbepudruni. Jah, ma nägin poes külmutatud kaerahelbeputru. Yummy!

10. Chit-chat
Ehk võidki tavalises Prisma suruses supermarketis jääda poemüüjaga rääkima, kust ma sellise öökullipildiga riidekoti sain või miks väljas on just selline ilm nagu on ja mida võiks oodata järgmise 10 minuti jooksul.

Apparently on sellised sõnad nagu "pärand", "konserveerimine", "restaureerimine", "ajalugu" Inglismaa televisioonis väga kuum teema, sest ma tean vähemalt viite programmi mis on seotud nende märksõnadega. Üks neist on "Heritage! Saving Britain's Past", mis oli ausalt öeldes üks bloody brilliant tv-show varase muinsuskaitse tegevusest Inglismaal. Ja kuigi see teema ilmselt kõigile ei kõla maailma kõige huvitavamana, siis peab ütlema, et asi oli kaugel vaid muinasjulledele suunatud kuivast faktitihedast liikuva pildiga entsüklopeediast.

Igastahes, mulle jäi sealt kõige eredamalt meelde case study ühest linnast. Ja see linn on tõepoolest erakordne. Ühelt poolt võib seda näha kitšide kitšina, teiselt poolt on tegemist ühe põneva linnaplaneerimise eksperimendiga.
Back story on see, et kahe maailmasõja vahel hakkasid Inglismaa linnad meeletul kiirusel arenema- tõmmati maha terveid vanu elamurajoone ja hakkasid kujunema uued moodsad eeslinnad, mis paljuski tähendas varasemalt puutumatuna püsinund "countryside'i" muutmist elurajoonideks. Süvenemata detailidesse, tõstsid sellise pealtnäha kontrollimatu arengu vastu mässu mitmetki ühingud ja grupid, kes olid endale võtnud ülesandeks kaitsta seda rohelust. Üks nendest oli arhitekt C. W Ellis, kes läks kirjasõnast sammu kaugemale ja üritas ühe eksperimentaalprojektiga näidata, kuidas on võimalik ühelt poolt kaitsta maakohti meeletu arengu eest ning teisalt siiski lasta arengul mingil määral toimuda.

See on see mis sellest kõigest välja tuli. Tegemist on ühe täiesti fantastilise kohaga. Piltidelt vaadates tundub nagu oleks tegu ühe hiiglasliku võtteplatsiga, mis on kokku pandud mingi ilase Hollywoodi romcom'i jaoks, kus keegi ameeriklane rändab Itaaliasse õnne otsima.
Ühesõnaga, et mitte väga pläkutada, see Põhja- Wales'is asuv linn on sobitatud niimoodi maastikku , et ta minimaalselt sekkuks ümbritseva loodusega, kuid samas säilitaks siiski kõik linnale iseloomulikud jooned. Kohta on kutsutud ka "a home for falling buildings", kus muidu 2D skultpuuride ja uhkete pappfassaadide sekka on sobitatud vanade lammutatud hoonete osasid. Nii võib mitmete hoonete niššides näha vanu skulptuure, sambaid või muid detaile. Ühesõnaga suhetliselt uskumatu koht tundub olevat. Eks vaadake ise Googlist juurde .

Jällegi üks tõestus, et siin saareriigis leidub seda pärandit ikka väga seinast seina.

Eile oli äge päev.

Käisime OutDoor Society'ga väiksel matkal Yorkshire- Dales'i põhjaosas. Koha nimi on Malham, kus asub üks väga tüüpiline inglise külake- keskelt vuliseb läbi mägedest tulev ojake, keskuses on üks u. 10x10 ruutmeetrine pood, kaks pubi ja üks B&B. Matk algaski sealt linnakesest ja siis läksimegi juba mägede vahele. Kerged 15 km hiljem olime tagasi pubi juures ja kuigi riided täiesti tilkusid uduvihmast (mis muidugi just täpselt siis lõppes, kui me pubisse läksime), siis see maastik oli ikka midagi täiesti uskumatut. Ma tahan juba tagasi. Jään ootama järgmise nädalavahetuse matka. Hea excercise oli ka- päeva lõpus tulik kokku 20 596 sammu. Rekord!

Fun fact on see, et ühel kaljusel mäekünkal filmiti ühte Harry Potteri osa!

So... vaatan siis mina casually saabunud kirju, millest enamik on spämm ja läheb otse prügikasti ja siis märkan ühte pruuni ümbriku. Näeb välja nagu järjekordne katse midagi pähe määrida. A ma mingil põhjusel ei lennuta seda kirja kohe prügikasti, vaid otsustan ikka avada...

Väike backstory: Inglismaa on selline tore koht, kus on vaja teleka vaatamiseks mingil kummalisel TV Licensce'it, mille sa saad spetsiaalselt leheküljelt osta/endale tellida. Olemas on 2 varianti, kas värviline või must-valge. Hinnad on vastavalt £145.50 ja £49.00 aastas. Okei, see on Inglismaa, nii et ei tasu väga selliste asjade üle enam imestada.

Okei, tagasi kirja juurde. Avan siis mina selle kirja ja loen need 4 rida ära ja siis on väike mõttepaus- ühendus- teine kord lugemine, esile kerkivad sõnad nagu: a hearing in court. Hahaa....WHAT??!! Apparently, siin kehtib selline sistem, et isegi siis kui sa ei taha TV Licence'it, siis sa pead sellest teada andma, vastasel juhul... Okei, ma panen selle kirja siia ka, sest see tundub mulle ikkagi nii sürr, eriti sellisel ajastul, kus enamik asju käib neti kaudu ja olgem ausad, mingi filmi/seriaali tõmbamine veebist ei ole just mingi häkkeritase.

Õnneks neil oli seal ka selline variant, et saad netiteel teada anda, kui sul ikkagi tõesti pole seda luba vaja. Ma siis täitsin kiiresti netis avalduse ära ja saatsin teele. Eks siis lähipäevil näeb, kas kohtukutse tuleb või ei tule :D Kuigi see kiri on ülejäänud rämpsposti vahel vedelenud kuskil juba 7 päeva kindlasti, nii et kui nad selle ajaga pole midagi ette võtnud, siis...
Kuigi ma tegin avalduse ära, siis kinnitavas meilis oli kirjas, et "We will confirm this in a letter and may follow up with a visit". Ehk siis varsti võib ukse taha oodata televiisori-kontrolli (midagi mupo taolist, TEPO näiteks ehk televiisori politsei). Muide, mul on eelmisest üürnikust küll üks telekas toanurgas tolmu kogumas- vist peaks selle ära likvideerima. Just in case. Ühesõnaga on oodata actionit.

Elagu Inglismaa!

PS. See on väga sobiv intro minu varsti tulevale " 10 weird things in England" postitusele.
Cheers!

Täna olin jälle sellest tänavast täiesti lummatud. Iga kord kui ma sellele tänavale satun, aeglustan ma oma sammu umbes 3 korda. Shambles on see by the way. Euroopa üks terviklikumalt säilinud keskaegseid tänavaid.

Käisin siis mina Minsteris eile ja see ruumimõju mis mulle sealt vastu vaatas, on täiesti kirjeldamatu ja seda sõnadesse panna tundub üsna võimatu. Nii et selle asemel, et siin laliseda ja mingeid haledaid katseid teha, et seda hoonet kuidagigi kirjeldada, siis ma hoopis panen siia hoopis paar fun facti kirja!

8 fakti iga Minsteri 8 sajandi kohta:

1. The Minster is one of only seven cathedrals in the world to have its own police force.
2. The York Minster that you see today is the second Minster to have stood on this plot, and was built over a 250 year period from 1220 to 1472, replacing a Norman Minster, the remains of which still lie underneath the floor. 
3. The Central Tower collapsed in 1407 due to the soft soil beneath, and nearly collapsed again in the 1970s before major structural work reinforced its foundations. 
4. The Great East Window is the single largest medieval stained glass window in the country (tennisväljaku suurune!) 
5. Each panel of glass in the Great East Window takes a conservator around 600 hours to fully restore. There are 311 panels in total. (The window is currently undergoing a massive conservation project, with every individual panel removed to be carefully restored to its original glory) 
6. This be a tale of Lancelot Blackburne, me hearties. Archbishop of York from 1724 to 1743 he may have been, but afore that…he were a pirate’s chaplain in Antigua. Allegedly. 
7. York Minster holds 60% of England’s medieval stained glass. 
8. The Central Tower is large enough to fit the Tower of Pisa inside.

Täiesti uskumatu, et ma olen siin AINULT 1 nädala olnud- tundub pigem nagu 1 kuu. Oh well, see on see kui iga asi mida sa näed, kus sa käid ja kellega räägid on uus. Kuna mul see blogindus kohe alguses tuure üles ei saanud, siis ma mõtlesin, et selleks et kõiki kursis hoida (ja ennast ka, et ma ära ei unustaks), siis ma panen highlight'id siia kirja. Iga päeva kohta üks asi.

27.09- Kell 13:40 esimesed sammud Inglismaa pinnal
28.09- Turisti marsruut Yorkis ja esimene lihapirukas
29.09- Sunderland vs. Liverpool
30.09- Ostsin esimese raamatu ühest miljonist Yorki antikvariaatidest
01.10- Esimesed loengud King's Manoris ja esimest korda nägin uusi kursakaaslasi
02.10- York Ghost Walk & Mr Dextrous + esimene pubiõhtu
03.10- Esimene wine and chips at King's Manor
04.10- Got myself locked out of my room
05.10- Fresher's Fair, tasuta pizza & cupcake'id
06.10- Harrogate & Knaresborough

That should sum it up.

Knaresborough: Inglise lameda maastiku vahel peidus olev Itaalia tüüpi mägilinn keskaegsete lossivaremete, palmipuude ja 19. sajandi tööstusarhitektuuri sümboli- raudteesillaga. Ronimist oli seal küll kuhjaga, kahjuks sai sammumõõtjal aku tühjaks ja tänane sammude arv jääb mõistatuseks.

Harrogate: Mingil kummalisel põhjusel koerte paljususega silma paistev kunagine roomaaegne (ja ka järgnevatel sajanditel) spa ja termidelinn, kuid kus tänapäeval praktiliselt enam ühtegi spad ei eksisteeri ja ainuke, 18. saj pärinev spa, on tehtud ümber hiina restoraniks. Go figure. Aga park oli seal lahe- väga lakutud, aga lahe.

Tänane saak: Orange marmelade with whisky, strawberry and cream mini boilers (lutsukommid), 2 postkaarti, Primarki sall, kott ja kleit (H&M ja ei ole selle kõrval midagi, hinnad on siin u. 2x odavamad, seekord siiski hulluks ei läinud)

Olek: Siruli voodis

Pildid: leiad klõpsude alt

Väike regeneration of a 12th century castle.  Väga tüüpiline näide hoonete konserveerimisest Inglismaal. Rõhk sõnal kontrast.

http://www.dailymail.co.uk/news/article-2434625/VERY-grand-design-Holiday-home-built-Warwickshires-ruined-Astley-castle-wins-Riba-Stirling-Prize-architecture.html

Expectations: Go out to a party
Reality: Got myself locked out of my room

Tänane õhtu möödus huvitavalt: lähen siis mina endale külmkapist Ginger Ale'i võtma ja kui ma tagasi tulen ja ukselinki vajutan, siis mind enam tuppa sisse ei lasta. Jep, tuba otsustas, et ta nüüd tahab üksi olla ja mina peaksin oma öö veetma kuskil mujal. Nii et kerge paanika ja sada erinevat stsenaariumi jooksis silme eest läbi. Aga mul on õnneks nii armsad majakaaslased, et kõik püüdsid aidata ja nii ma siis hakkasin ükshaaval oma kinnisvaraagente läbi helistama. Jätsin miljon message'it- keegi vastu ei võta- mis on täiesti mõistetav reede õhtul kell 21. Aga Zionil oli hea point selle kohta, et ilmselt täna pidigi nii minema ja kui ma oleks kuskile täna läinud, siis oleks midagi (possibly halba) juhtunud. Universumi käigud lihtsalt- tuleb akstepteerida.
Aga lõpuks ma sain siis ühe nendest kätte ja ta oli nii armas, et nõustus väikse tasu eest kohale tulema. Peaks ütlema, et see oleks päris tasuv töö kui keegi igapäev ennast toast välja lukustaks. Aga jah- kerged 20 naela ja uks avanes võluväel (või noh varuvõtmega tegelikult). Selle teenuse hind oli alguses 30 naela,  aga ma suutsin alla kaubelda. Vaene tudeng siiski. Loo moraal: alchohol is not the key :D Siinkohal edastan oma suurimad tänud Zionile ja Clairile, kes on täiesti võrratud majanaabrid. Thanks for being awesome!

Cheers !
PS. Ma unustasin oma Ginger Ale'i kööki, nii, et back to get it. Seekord on toavõtmed taskus.
Lesson learned