Eelnevates inglise kodudes on toad nii ära mööbeldatud olnud, et väga tuppa peale iseenda ei olnud võimalik pressida. Aga uues kohas oli ruumi küll, nii et laupäeval võtsime Rebecaga ette tripi IKEAsse. Pärast GPSi arvestatud 20 min sõitu (mis tegelikkuses võrdub Londoni nädalavahetuse liiklust arvestades tunnikesega) hakkasid kaugusest paistma IKEA lipud.
Seekordse autosõiduga oli omaette teema, sest esimene auto otsustas üldse mitte käima minna, pärast mida meile anti asendus automaat-käigukastiga hübriid. Easy-peasy, eks? WRONG - iga väiksemagi piduripedaali puudutuse peale tegi auto äkk-pidurduse, nii et võttis omajagu aega, et sellise asjaga ära harjuda ja iga punase tule taha seisma jäädes mitte blokki panna. Nii et seekord oli City Car Clubi asemel Shitty Car Club. Loodetavasti midagi sarnast ei pea ma enam KUNAGI läbi tegema.
Back to the fun part. Pärast klassikalist lõunapausi (loe: lihapallid, kartulipudru ja jõhvikamoosiga) võis shoping alata! Muidugi IKEA ise on nagu iga teinegi - meeletus koguses asju mida kogu selle möllu keskel haarata ja selget mõtlemist (a la kas mul on kümmet erinevat padjakatet vaja) raske säilitada. Lõpuks väljusin siiski ainult raamaturiiuli, peegli, öökapi ...ja kotitäie muude vidinatega. Pärast tunnist 10 km läbimist (Londoni tänavad nädalavahetusel), sekka paar äkkpidurdust ja tagaolevate autojuhtide reaktsioonikiiruse pärast muretsemist, õnnestus auto (ühes tükis!) tagastada ja päev burksidega lõpetada.
'
