Kuna see nädalavahetus mul midagi põnevat siis kirjutada pole peale selle, et ma olen tarvitanud liitrite viisi mustsõstra teed ja vaadanud läbi muljeatavaldava koguse Friends'i osasasid, siis ma parem kirjutan mis ma eelmine nädalavahetus tegin. Kõigepealt oli väike jalustuskäik Regent Park'is ja kerge ronimine Primrose Hill'i künkale, kust avaneb võrratu Londoni silueti vaade kõikide uute ja vanade "hittidega" k.a. Shard, Gherkin, St Paul's Cathedral, London Eye jne. Kevade poole tuleb seal kindlasti ühed Pimms'id teha.
Siis on muidugi veel Chinatown. Viimane kord kui ma Inglismaal Chinatowni sattusin oli Liverpoolis ja enam suuremat vahet ei saagi olla. Kui esimene piirdus lihtsalt hiiglasliku hiina- stiilis värvavaga, siis Londoni Chinatown on teisest kategooriast. Nagu näha on ka panganimed ära tõlgitud ja mudugi ei saanud mööda ka klassikalistest Singapuri nuudlitest ühes sajast Hiina restost.Tegelikult praegune Chinatown oma praeguses asukohas hakkas laienema alles 1970 aastatel, aga praeguseks on seal kuskil üle 80 restorani.
Veel üks random asi Londonis on see kuidas marketing siin töötab ja kuidas ühe väikse toote ümber on ehitatud täiesti oma maailm. Ma olin täiesti pahviks löödud kui me sattuime Leicester Square'il M&M poodi (?). Kell oli 23 ja pood oli inimesi paksult täis Tegemist on nende värviliste šoksi-pähklikommidega. Aga kui enamik on harjunud nedi nägema Selveri või Prisma riiulil, siis selles poes said osta M&M pidžaamast kuni võtmehoidjateni. Ühesõnaga väga kummaline kogemus umbes nagu Mesikäpa kommi ümber oleks ehitatud terve brändisari.
Ja siis on muidugi öine London. South Bank walk on vist praegu minu lemmik Londonis, kindlasti tuleb päevasel ajal see ka veel läbi teha.
